Luupus (süsteemne erütematoosne luupus e. SLE)

 Luupust (süsteemne erütematoosne luupus e. SLE) peetakse tundmatu põhjusega krooniliseks põletikuliseks sidekoehaiguseks, mis võib haarata ükskõik millist elundit: liigeseid, neerusid, kopse, veresoonte seinu, südant jt. Luupus jäljendab sageli teiste haiguste sümptomeid, milleks on väsimus, liigesvalu, tursed, lööve, palavik ning inimeseti on haiguse ilmingud väga erinevad vastavalt inimese nõrgimale lülile. Ühtedel lööb see välja rohkem välispidiselt nt nahal, teistel jälle seespidiselt.

  Luupust kirjeldatakse, kui autoimmuunset haigust ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid.

Sa­ge luu­pu­se­le vii­tav sümp­tom on üldi­ne vä­si­mus ja epi­soo­di­li­sed pa­la­vi­kud. Vä­ga sa­ge­li esi­ne­vad na­hap­rob­lee­mid, näole tekib klas­si­ka­li­ne lib­li­kalöö­ve e. lööve mis päi­ke­se­ga süve­neb.  Luupuse lööbe e. Na­ha­le ja li­mas­kes­ta­de­le võivad tek­ki­da haa­van­did, nahk võib süge­le­da. Suur enamus hai­ge­test kur­dab li­has­te ja lii­ges­te va­lu­sid.

Mina põen tänaseks juba 10 aastat luupust, ning kahjuks ei saa ma öelda, et minu tervis oleks paremaks läinud või stabiilsena püsinud. Pikalt oli rahu ja vaikus. Koguni 5 aastat või rohkemgi, kuid nüüd tundub, et uued probleemid hakkavad pead tõstma. Kui algselt võitlesin mina põhiliselt luupuse nahavormiga siis tänaseks, hakkab see tasapisi ka muid organeid rüüstama.

Nahk on kohutav, tuleb mainida. Vähe sellest, et nahk on kuiv ja sügelev üle kogu keha, siis näonahk ei kannata enam peegelpiltigi. Punetav, sügelev, laiguline, kuiv, kohati haavandiline – need on mõned vähesed sõnad, mis saavad seda kirjeldada. Olen aastaid kulutanud raha ja aega, et leida häid kreeme oma nahale kuid enamasti lõppeb see ikka sellega, et kreemid niisutavad küll nahka kuid panevad meeletult kipitama. Seega, ikka ja jälle leian ma ennast tupikust. Paraku, ei ole ka arstid mulle pakkunud lahedusi, mis seda leevendaks või parandaks.

Ka meikimine on keeruline. Ei ole mina suutnud veel leida enda naha jaoks sõbralikku ja head puuderkreemi. Enamik neist kuivatavad minu nahka ja peaaegu kõik, mida proovinud olen, kumavad läbi ehk siis, laigulisust ja punetust mida peita sooviks, ei ole võimalik peita. Viimastel aastatel olen ma püüdnud harjutada ennast sellega, et ma käin ilma meigita. Ma tahan harjuda nende pilkudega mida ma saan poes või ükskõik kus mujal. Uskuge või mitte, aga selle kümne aasta jooksul on minu käest ainult üks inimene küsinud: ” Mis su näol viga on?” Ma tundsin siirast rõõmu selle üle, sest inimesed kipuvad vaatama viltuste pilkudega, selle asemel, et küsida kui neile huvi pakub. Kui kellelgi on häid soovitusi, mis puudutab näonaha hooldamist, kreemide, puuderkreemide soovitusi, siis võtan need kõik kahe käega vastu!

Paar kuud tagasi sai siis taas kontrollis käidud ja ootamatult avastati, et maksa näidud ei ole enam need mis nad on koguaeg olnud. Just nii, praktiliselt üleöö. Oludesunnil määratud uuringud viibisid, kuid viimaks veebruari keskel , nädal tagasi, sain ära käija ultraheli uuringul. Pikutasin seal ja lihtsalt jõllasin arsti nägu, et tabada ära tema reaktsioone, kas ta näeb head või halba. Piinade piin. Selleks ajaks olin end muidugi juba väga üles töödelnud ka. Selgus, et maks on haige ning vaja on edasisi uuringuid. Märtsi lõpus lähen maksaarstile ning sealt vaatab siis edasi mis saama hakkab. Positiivne ultraheli uuringu juures oli see, et kõik muud organid olid normaalsed ning mingeid kahtlasi koldeid ei leitud. Aga nii sai üleöö minu Luupuse nahavormist – siseorganitevorm ja sealt edasi, võib elukene palju keerulisemaks minna.

Kuid nagu mina ikka ütlen ja mõtlen, luupust ei tohi võtta kunagi nagu vaenlast. See haigus ei kao meie juurest mitte kuskile, tark on see, kes võtab seda kui sõpra ja õpib sellega koos elama. Selle asemel, et olla vihane ja püüda seda hävitada, paku kehale ja talle sõprust ning kõike seda, mida on vaja, et ta agressiivseks ei muutuks.

Päikest,
Hele