Sa ei saa omada midagi, mida ei ole olemas. Küll aga saad Sa selle luua kui tahad !!!

   Kuidas me teame, et me oleme olulised ? Ega ei teagi. Kui selline küsimus teemaks kerkib siis öeldakse meile, et me peame tundma ennast nii. Siis see on ka nii ! Ma ei tea kui paljudel inimestel üldse sellist olukorda elus ette tulnud on, et nad suudavad nii reaalselt endale midagi ette kujutada, midagi käega katsutavad endale luua, et see tõeks saaks. Mina sellesse ei usu . Miks ? Sest ma ei oska. Kui palju ma kuulen seda " Sa ei tohi nii mõelda, nii tunda . Sa pead just oskama tunda ja mõelda, et Sul on kõik olemas ! " Mis moodi see käib , see jääb mulle saladuseks.
   Minu nn leivanumber on see, et ma tunnen kõhus seda. Ma tunnen oma kehas ja hinges seda kui midagi on valesti. Väga harv juhus kui ma olen eksinud. Tutvud uute inimestega, üks hetk nad teevad kõik selleks, et näidata, et nad on huvitatud Sinuga tutvumisest , et nad on huvitatud Sinust ja sellest mis Sinu sees on, sest see maailm on ju meeletu mida avastada. Sa jäädki uskuma seda headust, huvi, avastamise rõõmu ja siis see kõik kaob kuskile. Sa esitad endale tuhandeid küsimusi , kaalud ühte varianti ja teist , ükskõik kui palju loogilisi põhjendusi Sa ka ei püüa leida sellele , ütleb Su kõhutunne ikka ühte ! Midagi on valesti ! Kas tõesti tasuks alati usaldada oma sisetunnet või võib see ka vahel näha tonti seal kus seda tegelikult ei ole ?! Võib-olla keegi targem oskab sellele vastata.
 
    Minu kogemused on minu omad ja mul ei ole kunagi olnud selle vastu midagi, et tuleks keegi ja suudaks kõik need kogemused , mis järjepidevalt on tõele vastanud, küsimärgi alla seada. Millal siis ? Oh, kes seda teadma peaks . Ennem jõuab maailm otsa saada kui sellistele küsimustele vastuse leian või ennem kui selgub, et tõepoolest on kuskil keegi kes inimestest tegelikult ka hoolib. Muidugi, ma ei kahtlegi, et on olemas ääretult toredaid ja suure südamega tegelasi , pole kahtlusti, sest maailmast ei ole headus veel ära kadunud, aga neid on ... vähe . Need inimesed on vaiksed, tagasihoidlikud, kõnnivad Su kõrval vaikselt , ilma, et Sa taipaksid milles peitub nende võlu.
   Minu arvamus, head inimesed, astuge üles . Näidake kes te olete ja kindlasti leidub neid kes hindavad seda väga-väga kõrgelt . Mina hindan,
   Tihti on nii, et pannakse teised inimesed tundma halvasti, õnnetult - seda tehakse tahtmatult . Aga kui Sa ikka hoolid, kui Sa tahad hoolida, kui Sa oled huvitatud, siis ära jäta asju soiku. Anna endast märku. Suhtle, toeta, kuula - Sa ei pea isegi rääkima, lihtsalt ole olemas. Ära tekita teises tunnet, et ta pole väärt Su aega, et ta pole väärt Su sõnu, mõtteid ! Vastasel juhul jäädki üksi , sest keda ennem on aidanud inimeste eemale tõrjumine ?
   Kuidas me ka ei tahaks mahtuda kellegi ellu , me ei saa sundida ennast sinna , me ei saa sundida asjaolu, et meid sinna võetaks või ei võetaks. Me saame vaid oodata, aga uskuge mind, igal ühel on oma piir, oma aeg mis ta ootab ja saabub ka hetk kus ta enam ei viitsi ! Mõnel tuleb see hetk rutem , mõni on kannatlikum . Teades näiteks enda kannatlikust siis ma võin kannatlik olla kui ma tean, et inimestel on tõsi taga , kui aga asjatult tõrjutakse ja käitutakse külmalt siis ega ma kaua ei viitsi. Ei see ei ole laiskus, see on väärikus, oskus liikuda edasi kui Sa ei ole teretulnud. Oskus mitte ennast suruda peale, pressida sinna kuhu Sul ei ole asja. Elu on üks vahva asi, inimsuhted on toredad, kõik on keeruline ja keeruline on hea. See esitab väljakutseid ja igaüks meist on väärt pingutust , mõni rohkem kui teine aga siiski !

   Sa ei saa omada midagi, mida ei ole olemas. Küll aga Sa saad selle luua kui Sa tahad ! Ja kui Sa tahad piisavalt palju siis see jääb Sinuga igaveseks ! 

See kehtib nii hea kui halva kohta mida me enda ümber loome. Uskuge mind kui ütlen, et see ei ole just eriti hea kui luua midagi mida me silmaotsas ka näha ei soovi ! 

   Loomise rõõm on tore, vaadake enda ümber. Inimesed loovad suhteid, armastust, kodusid, perekondasid, loovad tööd, kunsti - loovad igasuguseid asju ! Ilma nendeta , ei olekski meil mingeid pidepunkte . Olge tänulikud neile, kes on meie ümber nii palju põnevat loonud, nii palju ilusat toonud. Mõni jõuab üksi sada korda rohkem kui vahest terve küla täis inimesi kokku, miks ? Sest ta tahab ! Ta on pühendunud, tal on siht silme eest, eesmärk . Ta loob endale sihi ja sinna ta jõuab. Eks siiski on tõsi see, et kõik on tahtmises kinni. Ei ole mõtet nutta kui Sa seda ei taha ! - Peaksin isegi sellest natukene õppust võtma :) 
Päikest teile :)