Ära vali tallatud rada, jäta oma jälg!

    Me ehitame oma elusid üles aastaid. Nende purunemiseks kulub vaid hetk. Kui see juhtub, siis me hakkame aga otsast peale jälle oma ehitustöödega. Kindlasti paljud teavad mida tähendab see tunne, kui lagunemine toimub kiiremini kui ehitada jõuad. Minule küll vahepeal tundus, et kõik muudkui laguneb ja mina muudkui ehitan ja ehitan, aga ma ei ole piisavalt kiire - veel parem, ma ei ole ehitaja!
   Vahel on nii, et selleks, et saaks üldse midagi uut ehitada, tulebki lasta vanal laguneda. Maja me ka ei ehita ju katkisele vundamendile. Sama kehtib ka inimelude ja elukorralduste puhul. Ja kui te siis avastate, et olete leidnud ideaalse pinnase kuhu see vundament ja maja rajada, siis te teetegi seda. Aga te peate olema valmis selleks, et aegaajalt tahab see saada pisiremonti ja hooldust, tahab saada hoolt ja armastust. Pinnas liigub ja kõigutab seda, aga meie töö on seda kindlustada ja rajada nii, et see majakene jääks kõikumatuks :)

   Ja aastate pärast kui te siis seisate seal mäekünkal ja vaatate, et hoolimata pinnase muutusest mis on aastatega toimunud, on teie kodu ikka sama. Sama ilus, sama soe, sama armastatud - siis te taipate, et kõik asjad mis on õige tunde pealt ehitatud, hoole ja armastusega, äärmise austuse ja väärikusega, kestavad, püsivad ja siis te taipate, et ükskõik mis väljas pool ei toimuks, koduhõng on jäänud püsima! Sellise armastuse ja austusega tuleks igal inimesel ehitada üles oma elu! Oma kodu! Oma pere! Ei midagi vähemat :)

   Kõik see on teekond mis viib meid kuskile. Parem võta rada mida ei ole sinu jaoks sisse tallatud, jäta sinna omad jäljed ja äkki ongi nii, et seal lõpus on see ideaalne pinnas kuhu rajada oma kodu! Kuula oma südamehäält ja kui sa oled valinud millegi/kellegi, siis kohtle teda austusega, armastusega, ülima väärikusega ja usu mind, see hea ei lahku enam kunagi! Kõik tuleb ju ringiga tagasi :)