Kes teab PAREMINI!

   Millisena Sina oma tulevikku näed? Kas oskad mõelda sellele, et milline saab olema Sinu elu 10 aasta pärast või kuhu Sa arvad olevat jõudnud oma eluga 20 aasta pärast? Mina sellele vastata ei oska, sest iga inimene ise, ainult ise, oskab oma soove ja unistusi hinnata nii, et teada kas ta jõuab sinna homme või 10 aasta pärast.
   Mina oskan vastata oma seisukohast. Tean ka seda, et isegi kui ma planeerin homseks midagi, ei pruugi see alati nii minna. Täpselt samasugune fakt kehtib ka nende asjade koha pealt, mida ma loodan olla saavutanud oma 40ndaks eluaastaks. Sellegi poolest, kulugu selleks päev, aasta, 10 aastat või 100 aastat, on mul siht selge, ma tean mida ma tahan saavutada oma elu lõpuks. Kas see ka juhtub, seda ma ei tea, aga vähemalt ma püüdlen millegi poole ja unistan! Ilma ilusate unistusteta oleks elamine üsna igav. Ilma hulljulgete ettevõtmisteta mida ma teen, et kuhugi jõuda, oleks elukene samuti üsna igav! Ükskõik kui hirmsad need asjad tunduvad või kui hirmus elu meie ümber hetkel on, ära lase end sellest häirida. Elu on elamiseks ja igaüks teeb seda täpselt nii hästi kui ta seda oskab! Mõni koperdab ja kukub tuhat korda, aga vähemalt ta ei anna alla.
   Mina ka ei anna. Täna ütles mulle üks kallis inimene, et mis siis, et võib-olla hetkel on kõik natukene lipa-lapa, küll see möödub, asjad loksuvad jälle paika! See on ju ainult normaalne, et kui väga palju alla mäge minekuid tuleb korraga, lööb see igasuguse rütmi paigast!
   Mõni aeg tagasi ütles mulle üks teine lähedane inimene, et inimesele ei anta kanda rohkem kui ta kanda jõuab. Ma olen pidanud palju aastatega kandma, aga ma jõuan veel. Ma ei anna alla. Lõpp eesmärk on olla õnnelik, teha inimesi enda ümber õnnelikuks, leida mingi ettevõtmine mis looks minu maailma rahu ja tunde, et ma olen kasulik ja tubli :) Isegi kui see juhtub 100 aasta pärast, siis ma olen rahul, siis tean, et olen millegi nimel kõik need aastad vaeva näinud.
   Väljakutseid endale seada ei ole halb. Vastupidi, see on just parim asi mida inimene teha saab. See aitab saada üle hirmudest, õppida väga palju uut, isegi rohkem kui võib-olla endale tundub. See kasvatab nii iseloomu kui isiksust. Kõik takistused mis sellega kaasnevad ja kõik takistused mida üldse oma elus kohtad ongi selleks, et muuta sind tugevamaks, kogenumaks, täiskasvanumaks ja in the end - õnnelikumaks. Me võime ju halbu kogemusi ja valesti tehtud valikuid kahetseda, kuid lõppude lõpuks peaksime me olema tänulikud ja õnnelikud, sest ME oleme kasvanud sellest! Meist on saanud keegi, kes teab! Kes teab PAREMINI! :)

Ilusat õhtut teile :)
Hele